Setu sõle ainelise hõbekaelaraha autor Evar Riitsaar, selle kinkis mulle mees sünnipäevaks. Neid kindaid olete "Käsitöö" ajakirjast ja "Hingekirjade" raamatust kindlasti juba näinud. Nüüd aga tekkis neile õnneliku kokkusattumuse tõttu ka nimi. Kui enne olid nad lihtsalt Setu meestesuka ainelised sõrmkindad (randmekiri on kohandatud ühelt muuseumisukalt), siis nüüd said neist Meriti kindad. Kohtusime Meritiga, keda ma varem ei tundnud, täiesti juhuslikult minu naabrimehe Ennu ehk Rohelise Maja kohvikus, kus jutt minu Liina Viira mütsilt (oo-lahe-müts-kust-said-stiilis) sujuvalt kinnastele üle läks. Kuna olin enne kohvikut oma viimase kotitäie kinnastega raamatu jaoks pildistamas käinud, siis oli see kott mul nüüd kaasas: mõtlesin, et oleks mõnus enne kojuminekut üks kuum kohv kaasa osta. Kuidagi tekkis jutu käigus võimalus oma kindaid näidata ja Meritile saigi see paar kohe lemmikuks. Ostis ära! Noh eks Enn kiitis ka takka, oli ta ju jõulude aegu Kaari soovil mult kolm paari ostnud. Estonian audience has seen those gloves in the local craft magazine. The pair didn't have name until now. They used to be "gloves inspired by Setu mens's stockings" but now they are called "Merit's gloves". We met with Merit, whom I didn't know earlier, in my neighbour's coffee. Somehow we started talking to each other and eventually I showed her five pairs of gloves that I was carring with me because I had just came from the photoshoot. As these all were available, Merit choosed this pair from the first glance and bought it.
